Kasulik

VINGE RAISKAMINE? Miks riik salaviina ümbertöötlemise asemel maha valab?

Vidrik Võsoberg 11.08.2017, 14:08

Erinevad puhastusvahendid, süütevedelik ja isegi autokütuse ökolisand – kõike seda saaks toota konfiskeeritud salaviinast, mida riik igal aastal tuhandete liitrite kaupa sisuliselt lihtsalt maha valab. Maksu- ja tolliameti teatel räägib tervele talupojamõistusele paraku vastu tõik, et salaalkoholi ümbertöötlemine pole majanduslikult mõttekas.

Maksu- ja tolliamet lasi koostööpartneril Ragn-Sellsil sel nädalal hävitada ligi 5000 liitrit konfiskeeritud salaviina. Hävitamine tähendas seda, et põhimõtteliselt litsuti viinapudelid kastidega tükkis puruks ja alkohol voolas lihtsalt maha.

„Ma ei taha öelda, et seda jooma peaks, aga mahavalamine võiks ikka viimane võimalus olla,“ on Õhtulehe lugeja Teet sellisest raiskamisest natuke nördinud. „Mõtlen, et meil on peened katlad, kus igasugusest sodist sooja ja elektrit toodetakse. Asi see viin nüüd ära põletada pole – no kui ikka põleb. Kopaga puruks sõita mõistab igaüks.“

Põgusa toimetusesisese arutelu käigus jõutakse järeldusele, et kindlasti saaks sellest viinast teha näiteks aknapesuvedelikku ja grillsöe süütevedelikku. Naljaga pooleks pakutakse ka viinasokke vanainimestele ja vahendit kassettmaki helipea puhastamiseks. Et arvata 35-40-protsendilise etanoolisisaldusega kahtlasest joogiollusest väärt piiritus kätte saada, tuleks liba-Smirnoffe isehakanud keemikute andmetel kas külmutada (vesi peaks teadaolevalt külmuma enne piiritust) või destilleerida.  

SALAALKOHOL LÄBI AEGADE: 1999. aastal Tallinnast Türi tänava viinalaost leitud salaviin. (Ain Avik)

Tartu ülikooli füüsikalise keemia õppetooli keemik Ott Kekišev nendib, et ju see salaviina mahakallamine juriidiline ja poliitiline otsus on. Aga destilleerides – mis on vanim ja lihtsaim etanooli puhastamise viis – saaks salaalkoholist tõesti kätte 96% kangusega piirituse. Molekulaarsõelade abil on aga võimalik saada veelgi puhtamat etanooli. Kui kulukad mõlemad protseduurid alkoholi ümbertöötleja jaoks on, seda ei oska Kekišev enda sõnul öelda. Küll aga võib tema hinnangul lõpptoode ilmselt liiga kalliks minna siis, kui piiritust destilleeritakse ja sõelutakse lahjast alkoholist.

Hea lahusti, lähteaine ja kütuselisand

Kui piiritust denatureerida ehk see mürgiste ainete abil joogikõlbmatuks muuta, siis saab seda vedelikku – mida müüakse poeski – juba mitmel pool kasutada.

„Denatureeritud piiritus lahustab palju asju ja laboris ise ka kasutan seda tihti nõude pesemiseks peale reaktsioonide läbiviimist,“ märgib keemik. „Lisaks lahustile on seda võimalik kasutada ka kütusena. Soomes minu teada segatakse etanooli diisli sisse väikeses hulgas ja seda seetõttu, et etanooli põletamisel tekib vähem CO2 ja see võiks olla keskkonnasõbralikum. Vähemalt selles linnas, kus sõidad, selle kasvatamine ei pruugi kõige efektiivsem olla. Lõuna-Ameerikas kasutatakse palju etanoolil sõitvaid autosid tänu suurele suhkrutootmisele. Kui etanooli hulk kütuses aga suur on, siis on vaja spetsiaalseid mootoreid.“

Kekiševi sõnul saab puhast etanooli hästi kasutada keemiatööstuses, kuna see on üldiselt odav ja kasulik lähteaine ning lahusti. Ja isegi lihtsat (sala)viina saab kenasti puhastusvahendina rakendada.

Aga kas moodsas katlas saaks salaviinast energiat – või summutaks sellest pea kaks kolmandikku moodustav vesi kohe leegid?

„Vee hulga probleem on pigem selles, et see aurab välja ja vähendab kütteväärtust – märg  puit vs kuiv puit,“ leiab füüsikalise keemia spetsialist. „Ehk siis arvatavasti oleks võimalik põletada, kuna viin läheb kergesti põlema, aga vee soojusmahtuvus on nii suur, et sealt ei pruugi väga soojust alles jääda.“

Enne katlasse valamist tasuks viina siiski destilleerida. Kas tulemus ehk saadav energia on vaeva väärt, pole tingimata kindel.

„Arvatavasti suurtes katlamajades läheb see liiga kalliks, aga etanoolile on leitud kasutus autodes, kus kütuse hind võib natuke kallim olla,“ leiab Kekišev. „Peaasi on, et seda saaks kergesti tankida ja energiaks muundada.“

SALAALKOHOL LÄBI AEGADE: puskaritsehh Tallinnas Uus-Kalamaja tänaval aastal 2000. Ühe suure mitmeosalise reidi käigus leiti lisaks sellele agregaadile 65 000 liitrit illegaalset alkoholi. (MATI HIIS)

MTA: kütuseks lähevad salaviina kastid

Maksu- ja tolliameti avalike suhete juhi Rainer Lauritsa andmetel hävitati 2015. aastal Eestis ligi 53 000 liitrit salaalkoholi – sealhulgas nii piiritus ja viin kui ka õlu ja siider. Mullu kallati märksa vähem napsu maha: umbes 7700 liitrit. Käesoleval aastal on üleeilse seisuga sisuliselt minema visatud ligi 7900 liitrit salaalkoholi.

Õhtuleht küsis MTA-lt, missugune õigusakt üleüldse salaalkoholi hävitamise korda reguleerib. Laurits viitas SELLELE valitsuse määrusele, mis kannab lohisevat nime „Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“. Aga määruseüheksas paragrahv, mis käib just hävitamise kohta, on tunnistatud kehtetuks. Nii jääb parasjagu segaseks, milline salaviina mahakallamise õiguslik alus üldse on ja kas tõesti ei saaks sellega legaalselt midagi asjalikumat peale hakata.

Aga kuivõrd oleks MTA hinnangul üldse vastavalt seadusele ja Eesti oludele võimalik selle konfiskeeritud aine efektiivsem kasutamine hävitamise asemel? Oletagem, et viin müüakse odavalt keemiatehasele ja töödeldakse MTA järelevalve all näiteks klaasipesuvedelikuks. Või põletatakse katlamajas soojuseks. Mis takistab salaviina kasutamist hävitamise asemel?

SALAALKOHOL LÄBI AEGADE: 2008. aastal sai politsei ühe hooga Lõuna-Eestist kätte enam kui 500 liitrit salaalkoholi. Pildil oleva piirituse kohta väitis selle omanik, et see on mõeldud radiaatorite läbipesuks. (ALDO LUUD)

„Eelkõige on siin küsimus majanduslikus mõttekuses, kuna muul otstarbel kasutuselevõtmine eeldab samuti kulusid,“ vastab Laurits. „MTA konfiskeeritud alkoholid on erinevate alkoholimahu protsentidega ja realiseerimiseks on vaja neid denatureerida (joogikõlbmatuks muuta – toim) ja lisanduvad ka aktsiisimaksud.“

Tema sõnul käib salanapsu hävitamine täna sedamoodi, et klaasmaterjal eraldatakse ja muust purustatud osast – peamiselt papp jms pakendid – saab jäätmekütus. Nii ei lähe salaalkohol vähemalt üleni raisku.