Militaar

Lätis astus võõrpropaganda vastu haldjaüksus

Õhtuleht.ee 10.10.2017, 12:46

Kõigis kolmes Balti riigis on Kremli propagandasurve vastu seismiseks tekkinud erinevaid kodanikualgatusi. Eestit esindab selles reas blogi Propastop, Leedut mitmed sotsiaalmeedia aktsioonid ja Lätis tegutseb võõrpropaganda vastu Facebooki grupp „Haldjaüksuse uudised“, kirjutas Propastop.

Grupp loodi selle aasta märtsis kahe mehe algatusel. Juris Ulmanis, USAs sündinud ettevõtja ja Läti kaitseliidu Zemessardze liige, on haldjate aktiivsest tegevusest tänaseks taandunud. Ingmars Bisenieks, endine Läti välisministeeriumi töötaja, kes tegutseb tõlkimise ja kirjastamise alal, on aga senini grupi aktiivne eestvedaja.

Facebookis tegutsetakse kinnise kogukonnana, kuhu kuulub umbes 200 inimest, kellest paarkümmend aktiivsemat. Iga osaleja saab ise otsustada, kas tegutseb oma nime all või anonüümselt. Liikmeks soovijatele teeb Bisenieks avalike allikatele toetudes taustakontrolli, püüdes hoida eemale libakontod ja Läti suhtes vaenulike hoiakutega inimesed. „Olen tagasi lükanud vast umbes 70 kahtlase taustaga taotlust,“ ütleb Bisenieks.

Kinnises grupis vahetatakse artikleid, infot ja tähelepanekuid trollimise, inforünnakute ja valeuudiste teemadel. Põnevama osa jagatud infost teeb Bisenieks grupi uudisvoos avalikuks ja seda saavad lugeda kõik jälgijad. Avalike postituste sageduseks on kujunenud üks-kaks nädalas.

Miks kutsuvad aktivistid end haldjateks? Idee saadi Leedu sarnasest vabatahtlikest, kes nimetavad end sedasi Tolkieni fantaasiamaailmast lähtuvalt. Kui Kremli poolt dikteeritud lõhestava sõnumi levitajaid kutsutakse netitrollideks, siis miks mitte kutsuda nende vastu võitlejaid Keskmaa lugude eeskujul haldjateks. Igatahes on romantiline nimi aidanud algatustele tähelepanu tõmmata nii Leedus kui Lätis.

Nimest hoolimata tunnistab Bisenieks, et tema loodud Facebooki grupp internetitrollide püüdmisega ei tegele. Postitustest enamuse moodustavad artiklid infokonfliktide, propaganda ja mõjustamisega seotud teemadel. Samuti ei hakanud haldjate uudisvoos silma ühtegi libauudise kummutamist ega propagandajuhtumi avalikustamist. Seega on tegemist suhteliselt üldise ja haridusliku ettevõtmisega.

Grupi tulevikuplaanidest rääkides nimetab Bisenieks faktikontrolli, mis tooks esile peavoolumeediast leitud kahtlase sisuga lood. Samas märgib ta, et midagi kahtlast seni leitud pole, Läti ajakirjandus teeb oma tööd korralikult. Plaanis on rohkem tähelepanu suunata ka venekeelsele sisule, hetkel on kõik grupi postitused üksnes läti keeles, ehkki jagatakse ka vene- ja ingliskeelseid artikleid.

Arvestades, et grupil on alla 60 jälgija, on „Läti haldjate“ populaarsusel veel palju kasvuruumi. Küll aga on huvi äratatud meedias, algatuse kohta on ilmunud artikleid nii läti- kui ingliskeelses ajakirjanduses.