Päevaretsept

TERAKE TARKUST: milline vahe on ale'il ja laagriõllel?

Toimetas Vidrik Võsoberg 24.07.2018, 13:16

Ale ja lager, eil ja laagriõlu – need on levinud meeste lemmikjoogi peamised tüübid, aga sageli kipume unustama, mis on sellise klassifikatsiooni aluseks ehk milles nende vahe seisneb. Sertifitseeritud õllespetsialist Zach Mack tegi selle Thrillistis kenasti puust ja punaseks, esitame üht-teist sellest lühendatult ja mugandatult.

Kas küsimusele, kuidas erinevad omavahel laagrid ja eilid, on võimalik vastata üheainsa sõnaga?

Vabalt. Pärm.

On see tõesti nii lihtne?

Jah. Eile ja laagreid pruulitakse kasutades erinevaid pärmitüvesid. Laagreid pruulitakse põhjapärmi abil ja jahedamatel temperatuuridel (4-10 kraadi), eile pinnapärmi abil ja soojema temperatuuriga (15-25 kraadi).

Ja ongi kogu lugu?

Muidugi on siin taga palju enamat. Lager on saksa keelest pärinev nimisõna, mis viitab laole, aga ka tegusõna, mis viitab õlle fermenteerumisele jahedas ruumis (eesti k „laagerduma“ – toim). Kogu värk sisaldab tonnide kaupa biokeemiat, aga üks detail on näiteks see, et laagripärmiga õllepruulimiseks kulub veidi rohkem aega kui eili pruulimiseks.

Pruulimise puhul tuleks märgata kogu seda segu rakubioloogiast, töömeisterlikkusest ja üleüldse kogu inimtsivilisatsiooni. Õllepruulide valiku teel on erinevad sordid aja jooksul arenenud ja see on märksa keerukam kui koostisosade valimine sahtlist A või B. Näiteks saison’i pruulides ei piisa kaugeltki sellest, kui hangid lihtsalt suvalise eili-pärmi.

Kas sel liigitusel on midagi pistmist ka õlle värviga?

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole õlle värvusel ega selgusel mingit pistmist eili ja laagri klassifikatsiooniga. On olemas heledaid eile, mis on sama heledad kui Tšehhi pilsnerid (laager). Ning on tumedaid laagerõllesid (nt scwhwarzbier), mis on sama läbipaistmatud ja süsimustad kui stout-õlled (eil).

Õlle värv sõltub linnastest, lisaainetest (nt puuviljad ja vürtsid) ning sel pole mingit pistmist kasutatud pärmiga.

Okei, aga alkoholisisaldus on kindlasti teema. Laagerõlled on ju märksa lahjemad?

Kui 9,5% alkoholisisaldusega doppelbock on „lahja“ ... Laagrid on sageli just õllemenüüs ühed kõige kangemad.

Aga vähemalt maitsevad need õlled ju erinevalt?

Väga sageli ikka. Eilipärm tekitab kääritamise ajal rohkem estreid ja fenoole, need kõrvalproduktid annavad õllele neid mitte-humal, mitte-linnas maitseid.

Mõtleme näiteks vürtsika ja puuviljase Belgia eili peale, mis lõhnab pipra ja nelgi järele. Või Saksa nisuõllele, mis maitseb nagu küps banaan ja mullinäts. Või Inglise eilile, millel on lillede ja puuviljade maitsed. Neil on tugev kontrast selle puhta, krõbeda ja ümara maitse ning lõhnaga, mida pakub laagerpärmiga pruulitud õlu.

Kas erandeid ka on?

Mõned üsna tuntud õllesordid kujutavad kahe õlleliigi hübriide. Kölschi ja altbier’i näiteks tehakse eilipärmiga, aga laagri temperatuuridel kääritades.

Mõned näited?

Laagerõlledel on sügavad Saksa ja Baieri juured. Pilsner, bock, Viini laager on mõned näited. Eilid on rohkem seotud Belgia ja Inglismaaga – näiteks IPAd, stout’id, saison’id.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud